Biokütus muutub bensiini ja diislikütuse kohustuslikuks komponendiks

Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus kütusemüüjad tohivad kaubelda fossiilkütustega. Ent 1. maist hakkab Eestiski kehtima nõue biokütuse kasutamiseks bensiini ja diisli komponendina.

Neste Eesti hulgimüügijuhi Urmas Kuuse sõnul on biokütuste eesmärk vähendada autokasutusest tingitud keskkonnamõjusid. Kõige selgemaid tulemusi on biokütuse kasutuselevõtu järel saadud mitmel pool maailmas suurlinnade õhukvaliteedi paranemist mõõtes. „Ainuüksi Neste tootis 2017. aastal maailmas biokütust mahus, mis on võrreldav 3 miljoni auto ärakaotamisega teedelt terveks aastaks. Nii palju sõidab autosid Londoni suuruses linnas,“ lisas Kuuse. Biokütuse kasutuselevõtu tulemusena hakkab vähenema ka Eesti autokasutajate ökoloogiline jalajälg. Maikuust alates on kütusemüüjad euronõude mõjul kohustatud müüma biokütuseid vähemalt 3,1 protsenti müüdavast kütusemahust. Aastaks 2020 peab biokütuste osakaal moodustama vähemalt 10 protsenti tarbitud kütustest.

Valikuvõimalusi on kaks – FAME või HVO

Täna tuntakse maailmas kahte liiki biokütuseid: FAMEt ja HVOd. Mõlema tooraineks on biomass (taimsed õlid, loomsed rasvad), kuid nende tootmise tehnoloogiad on erinevad ning seetõttu on ka tulemuseks täiesti erinevad ained. FAME (Fatty Acid Methyl Ester), mida hakati tootma 1990ndatel, on olnud teerajajaks keskkonnasõbralikumate alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisel. Täna on FAME kõige rohkem kasutatav kütuse biolisand maailmas. FAME tooraineks on puhastatud orgaanilised biojäätmed, selle puudusteks loetakse probleeme külmakindlusega ning säilivusega. Seetõttu kasutatakse FAMEt alati segatuna fossiilkütusesse, selle osakaal jääb alati alla 7%.

2000ndatel töötasid kütusetootjad välja järgmise põlvkonna kütuselisandi – HVO (Hydrotreated Vegetable Oil). Neste Porvoo tehases alustati selle tootmisega 2007. aastal. HVO tooraineks on samuti orgaanilised jäätmed ja jäägid, kuid selle kütuselisandi valmimisprotsess on FAME tootmisest erinev: toorainet kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel, eraldub mustus ning tulemuseks on värvitu ja lõhnatu kütus, mille keemiline koostis ja kvaliteet on identne fossiilkütusega. HVO on miinuskraadide suhtes vastupidav ja sobib kasutada ka talveperioodil. HVOd võib kütusena kasutada 100%-lisena, kuid kuna hind on kõrge, siis tavaliselt segatakse seda fossiilkütusega.

Eestis on biolisandiga kütuse kasutamine olnud seni keskkonnateadlike autokasutajate valik. 2017. aprillis tõi Neste esimesena Eestis müügile biokütuse Pro Diesel, mis sisaldab 15% ulatuses HVO lisandit.