Tõusu ajal kerkivad kõik paadid: kuidas jätkusuutlike äritavade suunas liikumine muudab meie kõigi mõtteviisi
Tekst: Catherine Early
2020. aastal saavutas Neste maailma kõige jätkusuutlikumate ettevõtete Global 100 nimekirjas kolmanda koha – kuid maailma paremaks muutmise võidujooksus on kõik võitjad.
Keskkonnaajakirjanik Catherine Early käsitleb Global 100 suurettevõtete indeksi laiemat ja olulisemat tausta ning räägib sellest, kuidas ettevõtted üle kogu maailma on liitumas ülemaailmse liikumisega säästlikuma tuleviku nimel.
Eelmise aasta augustis tuli 181 maailma juhtiva ettevõtte tegevjuhist koosnev grupp lagedale pöördelise avaldusega. Nende sõnul tuleks lasta lahti pikaajalisest õpetusest, mis väidab, et ettevõtte ainsaks eesmärgiks on kasumi teenimine ja osanike vara väärtuse tõstmine. Selle asemel peaks kaasaegse ettevõtte peamisteks motivaatoriteks olema eetiliste tarneahelate saavutamine, klientidele väärtuse loomine, keskkonnakaitse ja pikaajaline kasv.
Ühendusse Business Roundtable kuuluvad suured korporatsioonid nagu Apple, Amazon, Goldman Sachs ja The Coca-Cola Company. Kuigi sellistel suurettevõtetel läheb aega oma toodetes ja tegevustes vastavate muudatuste sisseviimiseks on sellest saanud kasvav liikumine ning äriühingud mõistavad üha enam, et vanade viisidega jätkamine ei toimi ning jääb tulevikule jalgu.
Global 100 indeksi ettevõtete, nagu Neste, taastuvenergiatootja Ørsted ja tehnoloogia kontsern Cisco Systems, juhtimisel muudetakse revolutsiooniliselt ettevõtete kogukonna nägemust oma positsioonist maailmas ning märgata on esimesi märke muutustest. Kasutame fraasi, mis oli vana juba siis, kui John F. Kennedy seda 1960ndatel kosmosevõidujooksust rääkides kasutas, nüüd on aga jätkusuutlikkus tõusuks, „mille ajal kerkivad kõik paadid“. Üksi ei suuda seda keegi saavutada, aga teistele inspiratsiooniks olemine on muutev jõud.
Kuidas teerajajad on oma ärimudeleid ümber kujundanud
Üheks kõige kuulsamaks näiteks on tarbekaupade kontsern Unilever oma 2015. aasta otsusega loobuda kvartaliaruannetest, et keskenduda pikaajalisele mõtlemisele (ja paljastusega, et kliimamõjud tekitavad neile juba 300 miljoni euro ulatuses kahju aastas). See juhtus ajal, mil avaldused kliimamuutuste ja ettevõtte kasumite vahelise otsese seose kohta olid haruldased. Eelmisel aastal koostas ettevõte ülevaate kõigist oma toodetest ning loobus nendest, mis ei panustanud ühiskonda positiivselt.
Teised ettevõtted muutuvad järjest enam teadlikuks maailma kimbutavate kliimaga seonduvate ja ökoloogiliste hädaolukordade paratamatusest ja nendega kaasnevatest mõjudest. Pöördeliseks momendiks oli 2015. aasta, kui valitsused üle kogu maailma jõudsid Pariisi kliimakokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide osas üksmeelele.
Jätkusuutlikkuse keskse rolli majanduslik kasu ärimudelites saab järjest selgemaks.
Sellest ajast saati on need ülemaailmsed kohustused toonud päevavalgele ettevõtete vajaduse teha ulatuslikumaid muudatusi oma töös ja äritegevuses, võrreldes ettevõtte sotsiaalse vastutuse lipu all tehtud muudatustega. Vähemalt on ettevõtted aru saanud mainekahjust, mis võib avaliku protestiga vastuollu sattudes tekkida. Teadvustades, et streikivatest tudengitest saab järgmine klientide ja töötajate põlvkond, seavad ettevõtted kõrgemaid jätkusuutlikkuse ambitsioone.
Järjest rohkem edumeelseid ettevõtteid on juba oma ärimudelit muutnud, et vähendada näiteks oma mõju kliimamuutustele, kuid ka selleks, et end konkurentidest eristada, kujundades ja pakkudes lahendusi üleilmsetele jätkusuutlikkusega seonduvatele väljakutsetele. Praegu on rohkem kui 3000 B Corpi sertifitseeritud ettevõtet, mis kannavad õiguslikke kohustusi oma töötajaid, kliente, tarnijaid, kogukondi ja keskkonda puudutavate otsuste mõju arvestamisel.
Üha selgemaks saab jätkusuutlikkuse kui ärimudeli keskse väärtuse pikaajaline majanduslik kasu – mittetulundusühing B Lab, mis väljastab ettevõtetele B Corpi sertifikaate, täheldas, et sertifitseeritud esmatarbekaupade brändide kasv oli 2018. aastal keskmiselt 21% aastas, võrreldes kolmeprotsendilise keskmisega ülejäänud
Kuidas mõõdetakse kõige jätkusuutlikumaid ettevõtteid
Kliimamuutuste kõrval oodatakse ettevõtetelt nüüd tegutsemist ka mitmete teiste sõlmküsimuste lahendamise suunal, sealhulgas metsade hävitamine, looduslike elupaikade kahjustamine, plastijäätmed, õhusaaste, sotsiaalne ebavõrdsus, tervis ja inimõigused. Edusamme mõõdetakse nii suurte kui ka väikeste ettevõtete pingeridadena, millega kaasneb kasvav surve võetud kohustuste täitmiseks.
The Corporate Knights Global 100 on iga-aastane jätkusuutlikkuse edetabel, mida reastatakse juba 16. aastat. Igal aastal tehakse Maailma Majandusfoorumil Davosis, Šveitsis teatavaks indeksi kõige värskem pingerida. Range analüüsi käigus, milles käsitletakse 7500 vähemalt miljardidollarise tuluga ettevõtet, hinnatakse äriühinguid kriteeriumitel põhjal, mille hulka kuulub CO2 tootlus (käive tonni CO2 kohta), naiste osakaal juhatuses ning tegevpositsioonide palkade seotus jätkusuutlikuse meetmetega.
Kogu energiatööstuses toimuvad suured muutused.
Neste saavutas sel aastal kolmanda koha, tugevdades oma positsiooni maailma kõige jätkusuutlikumate ettevõtete seas. Neste jaoks on see 14. aasta olla Global 100 nimekirjas ning kolmas järjestikune aasta prestiižikas esikolmikus.
„Global 100 on üks vähestest sõltumatutest edetabelitest ning meil on au saada tunnustust maailma kõige jätkusuutlikumate ettevõtete seas,“ ütlebSimo Honkanen, Neste jätkusuutlikkuse, avalike suhete ja kommunikatsiooni vanem-asepresident. „Meie positsioon nimekirjas näitab, et meie pikaajalist tööd on tunnustatud. Kogu energiasektor on muutumises ning meie asetus pingereas näitab, et oleme selle pioneeriks ülemaailmsel tasandil.“
Neste jätkusuutlikkuse vanemnõunik Pekka Tuovinen selgitab, kuidas ettevõtte suundumus jätkusuutlikkusele on aastate jooksul kasvanud ja muutunud. Nestel on keskkonnapoliitikaid olnud alates 1980. aastatest. Rohkem kui kaks aastakümmet tagasi, kui teadlikkus kliimamuutuste suhtes oli tõusuteel ning otsides viise, kuidas ettevõtet teistest naftasektori suurtegijatest eristada, otsustasid ettevõtte juhid keskenduda fossiilkütuste asemel ettevõtte kasvule taastuvenergiaallikate valdkonnas.
Neste oli teadus- ja arendustegevusse juba tugevalt investeerinud ning leiutas uusi viise bioressursipõhiste materjalide puhasteks süsivesinikeks töötlemiseks. Ettevõte otsustas ühtlasi ka oma jätkusuutlikkusega seonduvate tegevuste ulatust laiendada.
Jätkusuutlikkuses oluline ettevõtte ökoloogiline tulu
Ettevõtte esimene taastuvkomponendiga diislikütuse tehas alustas tööd 2007. aastal Soomes, 2009. aastal avati veel teinegi üksus. Suuremad rajatised ehitati Singapuris aastal 2010 ja Rotterdamis aastal 2011.
Võttis pikalt aega, et ettevõtte suured investeeringud ära tasuksid, sest nende toodete jaoks ei olnud algusaegadel turgu veel olemas, ütleb Tuovinen. Kuid Nestel oli vankumatu usk oma toodetesse. Määrustes, nagu Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, on täheldatud kasvavat nõudlust taastuvkütuste järele ning praegu on Neste äritegevus taastuvenergia valdkonnas tulusam kui traditsioonilises nafta rafineerimistööstuses, lisab ta.
See on ettevõtte Global 100 pingereas tõusmisel olnud äärmiselt oluline. Hiljuti lisati pingerea kriteeriumite hulka ökoloogilise tulu näitaja, millega mõõdetakse keskkonnaga seonduvate või selgelt määratetud sotsiaalsete eelistega toodete või teenuste müügist teenitud tulu osakaalu kogutulust. Praegu moodustab see 50 protsenti iga ettevõtte hinnangust.
Meie ettevõte võitleb kahe kõige suurema üleilmse kriisiga: kliimamuutused ja plastijäätmed
„See uus näitaja on olnud määrava tähtsusega Neste edu saavutamisel Global 100 nimekirjas,“ ütleb Pekka Tuovinen. „Nii eristume ka teistest nafta- ja gaasiettevõtetest. Me oleme üksik hunt, kes jääb sellest hundikarjast välja,“ ütleb ta.
Neste jätkab eristumist eesmärgiga tõsta oma taastuvatest toodetest ja lahendusest saadava tulu osakaalu veelgi. Lisaks avastab Neste viise, kuidas arendada lahendusi üleilmse plastijäätmete probleemiga tegelemiseks.
Eesmärgiks töötada kõige pakilisemate üleilmsete kriiside lahendamise nimel
Neste jätkusuutlikkuse valdkonna asepresident Salla Ahonen ütleb, et ettevõte läheneb plastiga seonduvatele murekohtadele mitmest vaatenurgast: Neste on välja töötamas plastijäätmete keemilise töötlemise protsessi, et suunata need ringlusesse toormaterjalina uue plastiku jaoks. Nende materjalide kasvav ringlussevõtt ühiskonnas aitab vähendada sõltuvust toornaftast. Lisaks vähendab Neste fossiilse nafta kasutamise vajadust plastitootmises, pakkudes biopõhise plastiku tootmiseks taastuvat lähteainet, peamiselt jäätmetel ja jääkainetel põhinevate taastuvate süsivesinike kujul.
„Meie ettevõte võitleb kahe suurima globaalse kriisiga: kliimamuutused ja plastijäätmed. Kui paljud ettevõtted suudavad mõlemale probleemile lahendust pakkuda? Ma arvan, et see on meie puhul ainulaadne, nagu ka asjaolu, et enamik lahendusi põhinevad meie enda innovatsioonil.“
Rohkem kui 25 protsenti Neste töötajatest tegelevad teadus-, arendus- ja inseneritööga.
Salla Ahonen on ettevõtte mudeli tuleviku osas optimistlik. „Me arendame uusi taastuvmaterjale, nagu jätkusuutlik lennukikütus, mis mängib suurt rolli süsinikuneutraalse lennunduse kujundamisel – valdkond, kus on hädasti uusi lahendusi vaja.“
Ahonen ütleb, et rohkem kui 25 protsenti Neste töötajatest tegelevad teadus-, arendus- ja inseneritööga, mis tähendab, et sõlmküsimustele lahenduste leidmiseks koondatakse palju entusiasmi, oskusteavet ja ka investeeringuid.
Tema arvates tagab jätkusuutliku äritegevuse tuleviku surve investoritelt, kuna investeerimisotsuste tegemiseks kujundatakse uusi kriteeriume. Ettevõtteid peavad survestama algatused, nagu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm, et avalikustada kliimamuutustega äritegevusele kaasnevad riskid. Isegi kui töörühma soovitused ei ole kohustuslikud, muutub nende eiramine vastuvõetamatuks, leiab Ahonen.
Me kõik võidame sellest
Pekka Tuovineni sõnul on paljud Neste konkurendid hakanud taastuvkütuste osas nende eeskuju järgima. „See saab järjest tavalisemaks, kuid võtab aega, sest enamik nafta- ja gaasiettevõtetest ei ole lihtsalt rafineerijad – nad võtavad osa ka toornafta leiukohtade uurimisest ja tootmisest. Nad istuvad selle rahahunniku otsas, mille nad minevikus on investeerinud.“
„Taastuvtoodete osakaal Neste äritegevuses on kasvamas,“ lisab Simo Honkanen. „Ning see on kasumi seisukohast väga oluline. Selles osas on Neste kogu tööstuse jaoks huvitav eeskuju. Me teame, et inimesed jälgivad, mida me teeme ja võib-olla arutlevad, kas nii võikski üks nafta rafineerija edasi liikuda, nii et me oleme üsna huvitaval positsioonil.“
Global 100 pingeritta kuulumine on hea, konkreetne koht ei ole nii oluline.
„Nestel on kavas taastuvtoodete osakaalu oma tootevalikus tõsta, et turul veelgi eristuda,“ ütleb Pekka Tuovinen. Olles minevikus tegutsenud nafta rafineerijana, ei ole lihtne klientide ja tarbijate usaldust võita ning ettevõte peab ka edaspidi näitama, et viib sisse muutusi ja annab oma parima, mitte ei jää lihtsalt lootma oma positsioonile jätkusuutlikkuse edetabelites, lisab ta.
„Global 100 pingeritta kuulumine on hea, konkreetne koht ei ole nii oluline. Peame igapäevaselt kooskõlastatult tegutsema ja tarbijate ja klientide usaldust teenima. Kui me seda ei tee, siis ei ole oluline, millise koha me pingereas saame,“ ütleb ta.
Tõeline võit on see, et Global 100 üldse eksisteerib ning et Neste-suguste ettevõtete seas on järjest suurem konkurents koha nimel iga-aastases pingereas. Mida rohkem ettevõtteid üle maailma teadvustab jätkusuutliku mõtlemise sotsiaalseid, majanduslikke, eetilisi ja mainekujunduslikke eeliseid, seda enam lõikame meie sellest tulu.